Oletame, et sa elad kõige õnnelikumat elu, su sõbrad on nagu headust kiirgavad valgusolendid. Sul on su igatsetud armastav teine pool. Sa võid oma kogukonnale, kaaslastele, sõpradele, olgu see kasvõi üks ja ainus, alati kindel olla ja sa tead, et neid võib usaldada ka kõige raskemates valikutes. Sul on võimed ja talendid mida teised vajavad, sa oled vajalik. Sa ei muretse juba ammu oma sissetulekute pärast. Ja see keskkond, kus teostad oma loomist ... mmm .. see on paradiislik.
Aga kui meenutad aegu tagasi, et kuidas sa sellise olemise saavutasid kus on armastatu, perspektiiv, piisavalt huvitavad väljakutsed, õnnelikkus ja taipamine, siis näed, et kunagi alustasid sa ainult ühest asjast. Sa võtsid täieliku vastutuse oma meeltes ja sinuga toimuva suhtes.
Siis, sellest hetkest, hakkasid sa „laulma“ oma laulu, oma viisiga. Jätsid maha standarditesse klammerdujad, kritiseerijad, „õiged“ viisipidajad. Ja Sinu viis, Sinu laul, oli Sulle kõige kaunim. Ja sisimas ütlesid, et lõpuks ometi. Võib-olla oli see esimene kord, kus said tunda vabaduse maitset ja sõna.
Ka teisedki otsijad, janused Hinged jäid kuulatama ja vaatama ja isegi kaasa ümisema. Aga sinu endised „kooliõpetajad“ ... olid vait. _________________________
Sellise teadlikkuse ja teadvuse saavutamine ei ole loteriivõit, selline meeleseisund ei kuku taevast alla. Selleks on vaja praktikat. Tegutseda. Igapäevaselt ja järjekindlalt. Ning mitte jääda üksinda. Dikriid, rosaariumid, invokatsioonid, ülestõusnud meistrid, Kristuse energia on nende praktikate märksõnad. (NB: Kristus ei ole isik, see on puhtaim ülestõusmise energia. Isikud on Jeesus, Gautama Siddharta, ...).
Nende tekstide tutvustamise, saamislood, vajalikkuse, tulemuse ning ka praktilise poole, lugemise, võtamegi ette.
Kim Michaels, kes on nende lugude taga, elas mitmeid aastaid Eestis.
GUSTAVI MAJA
